Neljas nädala nopped Eesti digiriigi tulevikust

 Seekord sai koostatud SWOT analüüs Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 põhjal

 

Tugevused:

Esimese tugevusena võib välja tuua, selle et arengukava on riigiasutuse poolt algatatud ja toetub riigi ressurssidele, mis omakorda tähendab, et riik toetab aktiivselt digiühiskonna arengut.  

Teise tugevusena võib välja tuua, et programm on pika ja paindliku ajakavaga, mida  vajadusel kohandatakse vastavalt muutuvale digitaalsele keskkonnale. 

Kolmandaks, Eesti on digiriigi arendamisel väga kogenud, olles maailmas eesrindlik oma digitaalse ühiskonna poolest.

Neljandaks, küberturvalisuse aspekte on argengukavasse piisavalt sisse viidud, mis tähendab, et pööratakse suurt tähelepanu küberturvalisusele arengukava rakendades.

 

Nõrkused:

Esimese nõrkusena võiks välja tuua, et erinevate riigiasutuste ja lisaks erasekori vahel on vaja koostööd teha, mis vajab pidevalt planerimist ja kordineerimist, et kõik osapooled oleksid rahul. 

Teise nõrkusena võiks välja tuua IT-spetsialistide puuduse, kes seda rakendama hakkavad. Kuna oleme kiirelt arenevas digiühiskonnas, kus kogenud IT-spetsialiste läheb rohkem vaja kui peale tuleb ja erasektori IT palgad on suuremad kui riigi IT omas, võib vajalik tööliste ressurss puudu jääda. 

Kolmandaks, digioskamatus, ehk digilõhe. Selle all pean silmas just maapirkondasi, kuhu teenus viiakse, peab ka aktiivselt kasutajaid koolitama. 

Neljandaks, määramatus rahaliste ressursside näol. Hetkeline turuolukord on väga ebastabiilne ja kui tekib majanduslangus, siis ei pruugi riigil ressursse olla, et projekti elus hoida.


Võimalused:

Esiteks, roheline ehk keskkonnasäästlik lähenemine aitab uute innovaatiliste lahenduste leidmisele kaasa, mis toetab jätkusuutlikust ka tulevastele põlvedele.

Teiseks, digitaalsete oskuste juurutamine hariduses aitavad vähendata digilõhet elanikkonna vahel.

Kolmandaks, rahvusvaheline koostöö tänu Eesti eeskujulikule digiriigile annab võimalusi nii riigi kui ka eraettevõtetel uusi rahvusvahelisi partnerlussuhteid luua.


Ohud:

Esiteks, kui majandusolukord on ebasoodne seoses ümbritsevate ohtudega, võib ilma riikliku rahastuseta tekkida mahajäämus tehnoloogilises innovatsioonis, võrreldes välisriikidega.

Teiseks, kui elanikkonna digilõhe süveneb, siis võib tekkida ebavõrsdsus sotsiaalset ja majanduslikku aspekti silmas pidades.

Kolmandaks, küberturvalisus võib ka ohuallikas olla, sest ka see areneb koos tehnoloogiaga.

 

 

 Lõpetuseks DALL-E pilt prompt'ga:

 "Create an artistic representation of a SWOT analysis for the Estonian digital government."



 Allikas:

 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimese nädala nopped IT-ajaloost

Kujutis
  Revolutsioon IT-maastikul Minu arvates andis IT arengule meeletu hüppe transistorite leiutamine. Enne transistoreid sõltus elektroonika  suurel määral vaakumlampidest, mis olid suured ja energiakulukad.Muidugi tekib sellest tulenevalt küsimus,  et kui palju oleks tehnoloogia maas oma arengus võrreldes tänapäevaga ja millised oleksid olnud edasised  tehnoloogilised arendused. Mõte uitab sellega seoses selliselt, et mis siis oleks olnud, kui insenerid oleks ainult  suurte lampidega edasi toimetanud. Ei tea, kas oleks tekkinud n-ö steampunk laadsed lahendused, kus koduarvutid on miljonite suuremate ja väiksemate lampidega, mis oleks õigesti disainides esteetiliselt lahedad ning toimiksid külmadel aegadel vajadusel kütteallikana kuid oleks kindlasti ebapraktiliselt suured ja meeletult kulukad.  Selline alternatiivse ajaloo lähenemine, kus elektroonika oleks edasi arenenud vaakumlampide kujul,  annab transistorite leiutamise tähtsusele teistsuguse tähenduse. Andsin ettekujutuse saamiseks
Lisateave

Seitsmes nädal, Naatan Nohiku tarkvaralitsentsid

Kujutis
Naatan Nohiku tarkvaraprojekti seiklused Kui Naatan Nohik, tarkvaravõlur programmeerimise imemaalt, uue kõiki arukamaks tegeva tarkvaralise loitsu välja mõtleb, on ta omadega dilemma ees. Nimelt peab ta leidma viisi, kuidas oma digiloomus programmerimise imemaal teistele saadavaks teha. Selle jaoks peab ta tegelema kolme erineva võimalusega: EULA ärivaraline litsentsi, GNU General Public License'i ja BSD litsents'i, et mõista paremini, kuidas oma tarkvaralist nõidust maailmale jagada. EULA ärivaraline draakon Esimesene viskab Naatanile silma EULA ärivaralise litsentsi draakon, kes lubab tema tarkvaralist nõidust valvata nagu draakon Smaug valvas pöialpoiste kulda, piirates rangelt selle  kopeerimist, muutmist või jagamist, pakkudes samal ajal kullakangide eest uuendusi ja tuge. Naatanile tundus see mõte põnevana, kuid ta kartis jääda oma uue nõidusega üksinda nagu Gollum oma precious  sõrmusega ning tänu sellele kogukonnast eemale jääda. Seega otsustas ta hobbit'i vaiksel s
Lisateave

Üheksas nädal, kaks head, aga samas erinevat IT-juhti

Kujutis
  Taavi Kotka – Visionäär ja Innovatsiooni Eestvedaja Taavi Kotka on üks tuntumaid Eesti IT-juhte, kes on tuntust kogunud nii Eesti esimese IT-asekantslerina kui ka mitmete edukate IT-projektide poolest, sealhulgas e-residentsuse programmi algatajana. Kotka on tuntud oma oteskoheste ütluste ja visionäärliku lähenemise poolest, püüeldes selle poole, et muuta Eesti avalikku sektorit innovaatilisemaks ja efektiivsemaks tehnoloogia abil. Kotka juhtimisstiilis on oluline koht julgusel katsetada uusi ideid ja lahendusi, isegi kui need esmapilgul tunduvad kahtlased või teostamatud. Tema töö näitab, kuidas innovatsioon ja edasipüüdlik mõtlemine võivad viia riigi tasandil märkimisväärsete muutusteni. Tema missiooniks muuta Eesti üheks maailma digitaalselt kõige arenenumaks riigiks. Martin Villig – Ettevõtja ja Kogukonna Ehitaja Martin Villig, üks Bolti (endine Taxify) asutajatest, on tõusnud üheks silmapaistvamaks figuuriks Eesti start-up kogukonnas. Villig mitte ainult ei juhi edukalt üht Euro
Lisateave