AnHarm

  Seekord sai koostatud SWOT analüüs Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 põhjal   Tugevused: Esimese tugevusena võib välja tuua, selle et arengukava on riigiasutuse poolt algatatud ja toetub riigi ressurssidele, mis omakorda tähendab, et riik toetab aktiivselt digiühiskonna arengut.   Teise tugevusena võib välja tuua, et programm on pika ja paindliku ajakavaga, mida  vajadusel kohandatakse vastavalt muutuvale digitaalsele keskkonnale.   Kolmandaks , Eesti on digiriigi arendamisel väga kogenud, olles maailmas eesrindlik oma digitaalse ühiskonna poolest. Neljandaks, küberturvalisuse aspekte on argengukavasse piisavalt sisse viidud, mis tähendab, et pööratakse suurt tähelepanu küberturvalisusele arengukava rakendades.   Nõrkused: Esimese nõrkusena võiks välja tuua, et erinevate riigiasutuste ja lisaks erasekori vahel on vaja koostööd teha, mis vajab pidevalt planerimist ja kordineerimist, et kõik osapooled oleksid rahul.   Teise nõrkusena võiks välja tuua IT-spetsialistide puuduse, ke

  Adapteeruv meedia  Eesti mõistes võiks minu arvates kõige paremini kohanevaks meediaks nimetada Postimehe väljaannet, kes on minu arvates näidanud, et mitte kõige tugevam vaid lisaks ka kõige kohanemisvõimelisem  jääb elama. Muidugi võib seal taga olla ka Margus Linnamäe, kes taktikaliselt on väiksemad konkurendid ära ostnud ja investeeringutega konserni kasvatanud. Olen ka ise nende jaoks edukalt langenud nende lõksu digilehe tellijana, sest nad suutsid omal ajal ära omastada minu kodukandi ajalehe, Sakala. Selle peale keeras Carl Roobert Jakobson muidugi hauas ringi sest omal ajal oli tal Postimehe looja Johann Voldemar Jannseniga nii mõnigi kana kitkuda. Aga tulles tagasi teema juurde, on hästi näha kui edukalt on võimalik kasutada kõiki sotsiaalmeedia kanaleid oma oma lehele vaatamiste ja tellijate saamiseks, mis hiljem realiseerub reklaamirahadest ja liitumistasudest saadud kasumina. Hääbuv meedia Kontrastina võiks tuua siia kõrvale Eesti mõistes väikse, kuid kõigile teadaoleva

 Teenus, mis tuli ja jäi Vaieldamatult on tegemist asjaga, mis on pärit kõige varasematest Arpaneti aegadest, elanud üle veebi tuleku ja elab kindlasti üle ka AI-buumi, mis meil hetkel käimas on. Tegelikult, kui kaugemale minevikku vaadata, siis oli selle laadne teenus olemas juba morse aegadel. Tegemist on nimel E-posti teenusega, mis tuli kasutusele 1970-ndatel aastatel. Kuigi esimesed elektroonilised kirjad saadeti juba morse koodiga, loetakse tänapäevase E-posti alguseks 1970-ndaid aastaid, mis hakkas peale tulekut koos muude tehnoloogiatega samal tempol edasi arenema, et mitte maha jääda [1]. Tänapäeval on E-posti aadress igale arvuti või telefoni kasutajale elementaarne asi. Ilma E-postita oleks kasutaja nagu ilma koduaadressita, kuhu kirjakandja valijakaardi, tähitud kirja või reklaamina Coopi pakkumisi toob. Endalgi helgelt veel meeles, kui sai 2000-ndate alguses endale ebameeldivalt veidra nimega hot.ee keskkonda aadress tehtud, et juba noorena ennast tähtsamalt tunda ja anda

  Revolutsioon IT-maastikul Minu arvates andis IT arengule meeletu hüppe transistorite leiutamine. Enne transistoreid sõltus elektroonika  suurel määral vaakumlampidest, mis olid suured ja energiakulukad.Muidugi tekib sellest tulenevalt küsimus,  et kui palju oleks tehnoloogia maas oma arengus võrreldes tänapäevaga ja millised oleksid olnud edasised  tehnoloogilised arendused. Mõte uitab sellega seoses selliselt, et mis siis oleks olnud, kui insenerid oleks ainult  suurte lampidega edasi toimetanud. Ei tea, kas oleks tekkinud n-ö steampunk laadsed lahendused, kus koduarvutid on miljonite suuremate ja väiksemate lampidega, mis oleks õigesti disainides esteetiliselt lahedad ning toimiksid külmadel aegadel vajadusel kütteallikana kuid oleks kindlasti ebapraktiliselt suured ja meeletult kulukad.  Selline alternatiivse ajaloo lähenemine, kus elektroonika oleks edasi arenenud vaakumlampide kujul,  annab transistorite leiutamise tähtsusele teistsuguse tähenduse. Andsin ettekujutuse saamiseks