Esimese nädala nopped IT-ajaloost
Revolutsioon IT-maastikul
Minu arvates andis IT arengule meeletu hüppe transistorite leiutamine. Enne transistoreid sõltus elektroonika
suurel määral vaakumlampidest, mis olid suured ja energiakulukad.Muidugi tekib sellest tulenevalt küsimus,
et kui palju oleks tehnoloogia maas oma arengus võrreldes tänapäevaga ja millised oleksid olnud edasised
tehnoloogilised arendused. Mõte uitab sellega seoses selliselt, et mis siis oleks olnud, kui insenerid oleks ainult
suurte lampidega edasi toimetanud. Ei tea, kas oleks tekkinud n-ö steampunk laadsed lahendused, kus koduarvutid
on miljonite suuremate ja väiksemate lampidega, mis oleks õigesti disainides esteetiliselt lahedad ning toimiksid
külmadel aegadel vajadusel kütteallikana kuid oleks kindlasti ebapraktiliselt suured ja meeletult kulukad.
Selline alternatiivse ajaloo lähenemine, kus elektroonika oleks edasi arenenud vaakumlampide kujul,
annab transistorite leiutamise tähtsusele teistsuguse tähenduse.
Andsin ettekujutuse saamiseks DALL-E pildi genereerimise rakendusele järgneva prompt’i:
“A world where transistors are replaced with vacuum lamps. Something like steampunk.”
Liiga futuristlik IT-lahendus
Oma aja kohta liiga futuristlikuks pean ma arvutiteaduse pioneeri Charles Babbage
diferentsiaalmasinat. Babbage oma ajast ees olemise üle mõtisklesin ma juba T. Tammeti aines
Sissejuhatus infotehnoloogiasse. Kuigi Babbage’t peetakse arvutiteaduse suurkujuks ja tema õpilast
Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks, oli Babbage oma ideedega liiga kauges tulevikus.
Tema takistuseks sai selle aja tehnoloogiline “saamatus”, ehk teisisõnu tolle aja tehnoloogia ei
võimaldanud sellise keerukusega osi ehitada, mis tema masina projekt ette nägi. Lõpuks sai Briti
valitsusel rahastamise suhtes jaks otsa, sest puudus tolle aja kohta teadmine, et milleks sellist
masinat vaja läheb. Valitsus ei teadnud kui tähtsaks osutub tulevikus polünoomide abil arvutamine IT-
maailmas. Niimoodi vajuski tema diferentsiaalmasin ajalukku.
IT-ajaloo totaalne läbikukkumine
Minu jaoks IT-ajaloo läbikukkumine tuleb mul enda kogemusest või isegi kogetud traumast,
mis pärineb sellest sajandist. Nimelt sai juhtus see tahvelarvutite buumi ajal 2010-ndates. Kui Microsoft otsustas,
et nüüd võiks nii multifunktsionaalse OP-süsteemi, mis sobib samal ajal nii tahvelarvutile kui ka lauaarvutile.
Jah, te arvasite õigesti. Tegemist oli Windows 8 operatsioonisüsteemiga. Mu esimene kontakt antud
op-süsteemiga oli see, kui mu sõber kutsus mind appi, et tal õde oli uue sülearvuti ostnud ja oli vaja sinna
kontoritarkvara peale installeerida. Kui arvuti lahti tegin, sain ma kerge shoki. Küsisin veel üle, et kas see on
ikka sülearvuti, mitte tahvelarvuti, kuhu on klaviatuur külge pandud. Mina, kes ma olen terve oma nooruspõlve
Windowsi usku olnud, ei tahtnud uskuda, et Microsoft sellise käkerdisega hakkama saab. Mul tekkis lausa ahastus,
et kas ma olen tõesti nii palju ajast maha jäänud ja ei oska enam n-ö tänapäeva arvuteid kasutada, kus puudub
nurgast start nupu ikoon ja terve ekraan näeb välja nagu oleks tegemist mingi bussipileti vms ostmise terminaliga.
Hiljem ma sain ikka aru, et ma ei olnud ainuke, kes ennast selles olukorras ebamugavalt tundis. Ning sellest sai ka
Microsoft ise aru, kes hakkas asja kohe parandama, sest antud OP-süsteemile turgu ei olnud. Neil oli selle üle nii
häbi, et jätsid isegi Windows 9 vahele ja läksid kohe Windows 10 peale, et näidata uut algust. Lõpetuseks võib
öelda, et võib-olla ei olnud ühiskond lihtsalt valmis sellist OP-süsteemi vastu võtma ja 100 aasta pärast
kirjutatakse Windows 8-st nagu mina kirjutasin Babbage’st, et oli oma ajast liiga ees.
Kommentaarid
Postita kommentaar